Tallinn lubab SKP-le kuus miljonit krooni aastakasumit

Varasem vaidlusi tekitanud leping nägi ette, et Tallinn peab SKP-le tagama 15-protsendilise kasumimarginaali aastakäibelt ehk umbes 80 miljonilt kroonilt 60 aasta jooksul.

Omakapitali suurenemime on Viikbergi sõnul välistatud, kuna lepingus sisaldub punkt, et näiteks Euroopa fondidelt saadav võimalik välisabi ei kajastu omakapitalis. See võiks tema hinnangul kajastuda näiteks bilansivälisel kontol.

Ka pole ettevõtte omakapitali suurenemine võimalik kasumi arvelt, kuna SKP huvi on kasum ettevõttest dividendidena välja võtta, märkis Viikberg.

Veel lubab Tallinn prügilalepingus, et AS Tallinna Prügila, milles linna osalus on kolmandik, maksab SKP-le oskusteabe ja kohustuste täitmise eest esimesel neljal aastal 300.000 eurot ehk 4,7 miljonit krooni aastas ja sellest järgneval viiel aastal 200.000 eurot ehk 3,13 miljonit krooni aastas.

Viikbergi sõnul on 16. mail sõlmitava ja mullu alla kirjutamata jäänud lepingu vahe linnakodaniku kasuks 127 miljonit krooni.

Prügi ladustamise hind lepingus fikseeritud ei ole, küll on paika pandud selle kujunemise mehhanism.

Viikberg ütles, et arvutuslikult on ühe tonni prügi ladustamise hind 430 krooni ehk ligi kolm korda kõrgem kui praegu.

Välisabi saamise korral hakkab prügi töötlemise hind Viikbergi kinnitusel odavnema.

Esimestel aastatel hinna liikumie linnale veel efekti ei anna, kuid alates neljandast aastast peaks efekt olema viis krooni tonnist, märkis Viikberg. Üheksandast aastast on kokkuhoid juba 20 krooni tonni kohta, lisas ta.

Tallinna Prügila töötleb projekti kohaselt aastas 200.000 tonni jäätmeid.

Ettevõtte aktsionäride lepingus võtab SKP endale ka kohustuse kindlustada keskkonnariskid, rääkis Viikberg. Lubaduse järgi peab riski kindlustama rahvusvaheliselt aktsepteeritavas kindlustusfirmas.

Tallinna linn võtab samas lepinguga kohustuse korraldada prügila esimese etapi rahastamiseks võetav 200 miljoni kroonine laen. Linn laenu ei garanteeri, vaid teostab selle saamise agendina, esitades pankadele toetuskirja, milles ta tõendab, et omab Tallinna Prügila omanikuna ettevõtte üle piisavat kontrolli.

Tallinna uue Jõelähtmele rajatava prügila ehitus algab tuleval kevadel pärast keskkonnaauditi ja projekti valmimist.

Lepingu järgi peab prügila töö käivituma 2002. aasta 1. juulist.

Sõlmitava lepingu järgi opereerib Tallinna Prügila pealinna ja selle ümbruse prügimajandust 40 aastat, pärast mida projekt ammendub. 20 aastat kulub seejärel prügila sulgemiseks.

Tallinna linnavalitsus andis kolmveerand aastat vaieldud kaasaegse prügila asutamise lepingu sõlmimisele Saksa SKP Recycling'uga rohelise tee aprilli alguses. Kolmapäeval kiitis linn lepingu projekti heaks ja loodab selle alla kirjutada 16. mail.

Pärast lepingu sõlmimist on selle tekst avalik.

Tallinn muutis lepingu kinnitamise eel ka AS Tallinna Prügila põhikirja, mis annab ettevõtte nõukogule vetoõiguse reas olulistes küsimustes. Nõukokku kuulub kolm liiget linna poolt ja viis SKP poolt.

Tallinna ja SKP vahelise prügila asutamislepingu sõlmimine on veninud kuude kaupa alates mullu kevadest.

SKP lubab Jõelähtmele rajatavasse Tallinna Prügilasse investeerida kokku ligi miljard krooni. Ettevõtte aastakäive on hinnanguliselt 80 miljonit krooni. SKP ostab 65 protsenti uue prügila operaatorfirma aktsiatest 26 miljoni krooni eest.