Kuldse Börsi ja Soovi tööpakkumiskuulutusele vastanud ja nõutud ettemaksu tasunud inimesed jäid pika ninaga, sest pärast raha tasumist valitses kuulutuses märgitud telefonis vaikus. Lubatud tööd Salmetan OY nimelises piimakombinaadis ei järgnenud, nüüdseks on politsei kindlaks teinud, et sellist ettevõtet ei eksisteerigi.

Detsembris ilmus Kuldses Börsis kuulutus, kus teatati, et  Salmetan OY, mis tegeleb piimatoodete tootmisega, pakub mitmesuguseid ameteid (liinitöölised, autojuhid, komplekteerijad, laotöölised jms) nii naistele kui ka meestele. Palgaks lubati 2000 eurot. Kuulutuse all oli telefoninumber 5193 5754, millel vastas eesti keelt aktsendiga kõnelenud meesterahvas.

Välismaale tööd otsinud ja sellele numbrile helistanud Viive sõnas, et kõigepealt paluti saata aadressil salmetan.work@ mail.ee kiri töösoovija andmetega. Pärast meili saatmist saabus Viivele kiire vastus: “Teie sobite meile tööle asumiks.Ootan kõnet.” (Kirjaviis muutmata – toim.) Kui Viive uuesti helistas, teatas mees, et soovib ettemaksuks 68 eurot ehk 1055 krooni. “Rohkem ma teda seepeale ei kuulanud, arvasin, et tegu on suliga,” märkis Viive. Mõne päeva pärast helistas mees hoopis ise ja uuris, kuidas tööletulekuga lood on. Ent kui naine nõudis eelnevat kokkusaamist, lubas mees tagasi helistada ja kadus.

Vähemalt kaheksa petetut

Asi osutuski pettuseks, kuid kahjuks ei taibanud seda mitmed kergeusklikud ning eilseks oli politseile teada vähemasti kaheksa isikut, kes raha petturi nimetatud arvele kandsid. Raha paluti esialgu maksta Marika-, hiljem Îanetta-nimelise naise arvele.

Asi hakkas hargnema, kui töö ja rahata jäänud inimesed hakkasid otsima toda Marikat, kelle nimele nad raha kandsid ning kellel on Eestimaal mitu nimekaimu, üks neist ka Pärnus. Tema polnud küll asjaga seotud. Kohkunud naine pöördus seepeale politseisse ning nüüdseks on teada ka inimesi petnud isik. Täpsemat infot tema kohta politsei esialgu ei väljasta.

Töö vahendamine on alati tasuta

•• “Töökuulutusi välismaiste tööpakkumistega võib leida nii ajalehtedest kui ka internetiportaalidest, kuid tihti on pakkujad sellised, kelle teenuseid kasutades ei tea inimene, kas ja mida talle täpselt vahendatakse,” märkis tööturuameti avalike suhete nõunik Erko Vanatalu.

•• Probleemiks on see, et tööd otsivalt inimeselt küsitakse vahendustasu nii dokumentide vormistamise kui ka individuaalse töövahenduse eest, samas kui seaduse järgi tuleb kõiki töövahendusteenuseid osutada tööotsijatele tasuta.

•• Vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seadusele ei tohi eraõiguslik juriidiline isik ega füüsilisest isikust ettevõtja tööleidmise sooviga tema poole pöördunud isikult töövahendusteenuse eest tasu nõuda.