Peatselt algaval aastal jõuab suure tõenäosusega lõpule terve Eesti katmine traadita interneti levialaga, järgmine suurem ees-märk võiks IT-visionäär Linnar Viigi meelest olla kõigile põhikooli lõpuklasside õppuritele sülearvuti andmine.

Viigi sõnul võiks sülearvuti anda just üheksanda klassi õpilastele, sest siis käib see nendega kaasas kuni põhihariduse omandamiseni ja sealt edasi kas kutsekoolis või gümnaasiumis.

“Hariduse formaalne pool peaks ajaga kaasas käima ja tuleb mõelda, kuidas infoühiskonnas õpilased kõigis piirkondades kõige parematele teadmistele ligi pääseks,” selgitas Viik ja lisas, et enam ei piisa sellest, kui õpilasel on koolis võimalik kasutada arvutit vaid aeg-ajalt.

“See oleks infoühiskonnas järgmine kvalitatiivne hüpe, kui hunniku õpikute asemel oleks ranitsas vaid poolteist kilo kaaluv arvuti. Ma usun, et see on reaalselt teostatav,” rääkis Viik.

Kui üks arvuti maksab umbes 10 000 krooni ja põhikooli lõpu-klassides õpib kokku ligikaudu 15 000 õpilast, läheks ettevõtmine aastas maksma 150 miljonit krooni. “Ei tulegi nii suur arv, kui vaadata näiteks seda, palju me kulutame avaliku eelarve kaudu, et tagada paberkandjatel töövihikud,” lausus Viik.

Samuti võib Viigi sõnul mõelda kõigisse koolidesse WiFi-levi-alade tekitamisele. “Võrreldes internetiühenduse viimisega kooli ei ole traadita interneti võimaluse lisamine enam sugugi kallis,” ütles Viik. Samuti pole tema sõnul vaja karta, et õpilased sel juhul tunnid läbi internetis surfaksid.

Järgmisel aastal muutub tõe-näoliselt küllalt keeruliseks leida Eestis sellist kohta, kuhu ei ole võimalik internetiühendust saada. Riigi infosüsteemide arenduskeskus (RIA) juhib programmi Külatee 3, mille eesmärk on tagada interneti püsiühenduse või-malus ka hajusa asustusega maa-aladel, kus kliente on vähe ning vajalikud investeeringud suured.

Külatee projekti kaudu internetiühenduse soovijaid on praegu üle 4000 pere Eestimaa eri paigus. “Neist umbes 1500 majapidamist on internetiühenduse kätte saanud. Kõigi soovijate ühendamisega on operaatoritel küllalt palju tööd,” ütles RIA infrastruktuuri osakonna juhataja Margus Kreinin.

300 krooni kuus

“Pidevalt kogutakse ka andmeid nende majapidamiste ja paikkondade kohta, kellele hanke raames pakutav standardtingimustega lahendus eri põhjustel ei sobinud. Uue aasta plaan on ilmnenud leviaukude lappimine,” lausus Kreinin.

Järgmise aasta juulist hakkab traadita internetti pakkuma ka Eesti Energia tütarfirma  Tele-võrgu AS. “Sideameti konkursi tingimuste järgi peame katma 75 protsenti iga maakonna pind-    alast, aga meie oleme leidnud, et optimaalne on 94–98 protsendi katmine,” ütles Televõrgu arendusjuht Laur Lemendi.

Televõrgu mobiilne internet kasutab 450-megahertsist sagedusala, mida varem kasutati NMT-mobiilsides. Selle lainepikkusega raadiolained levivad hästi ka takistuste taha, mis ongi Televõrgu erinevus suurema osa konkurentide pakutava WiMaxi tehnoloogiaga võrreldes.

“Me sihime kahte kliendirühma. Kõigepealt need inimesed, kelleni WiMax looduslikest iseärasustest tingituna ei levi, näiteks Viljandimaa kuppelmaastikul. Teine sihtrühm on mobiilsed kliendid, kes soovivad internetti kasutada näiteks rongides, bussides. Aga ka logistikafirmad,” lausus Lemendi.

Televõrgu mobiilne internet hakkab maksma umbes 300 krooni kuus ning selle kasutamiseks tuleb osta ka eraldi stardikomplekt. Ühenduse kiirus peab olema vähemalt 144 kilobitti sekundis, ent Lemendi sõnul võib leviala piiril asuv kasutaja arvestada vähemalt 300-kilobitise kiirusega.