Koalitsioon otsib kandidaate stabiliseerimireservi nõukokku
Vastavalt seadusele on nõukogu liikmed rahandusminister ning Eesti Panga president või tema poolt määratud isik ning kolm sõltumatut liiget, kelle nimetab riigikogu valitsuse ettepanekul.
Nõukogu sõltumatud liikmed ei või kuuluda riigikogu ega valitsuse koosseisu, mis peab tagama, et stabiliseerimisreserv ei oleks vahend poliitiliste eesmärkide elluviimiseks.
Stabiliseerimisreservi nõukogu ülesandeks on valitsusele arvamuse esitamine reservi täiendamise kohta, samuti reservi vahendite paigutamise piirangute kohta.
Riigikogu võttis vastu riigieelarve seaduse muutmise seaduse, mis reguleerib stabiliseerimisreservi staatuse, mullu novembris.
Stabiliseerimisreserv on üks osa riigieelarvest, millele on ette nähtud erinevad hoiustamise põhimõtted ja kasutusele võtmise reeglid.
Reservi suurust pole seadusega määratletud, küll on sätestatud selle kujunemise viis.
Stabiliseerimisreservi kantakse eelarve jääk, riigivara võõrandamise tulud, eraldised Eesti Panga kasumist, reservi reinvesteeritud kasum, erastamisest laekuv raha ning eelarve jääk ex ante.
Seaduse kohaselt on stabiliseerimisreservi haldamise üldpõhimõte reservi likviiduse, säilivuse ja tootlikkuse tagamine.
Reservi haldab rahandusministeerium.
Stabiliseerimisreservi vahendite kasutamise üle otsustab uue seaduse järgi riigikogu valitsuse ettepanekul.
Stabiliseerimisreservi vahendeid võib erandkorras kasutada strukturaalsete ümberkorralduste häireteta rahastamiseks, ränkade sotsiaalmajanduslike kriiside vältimiseks või leevendamiseks ning eriolukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamise korral.
Stabiliseerimisreservi suurus on riigieelarve seadusest tulenevalt ja koos mulluse eelarvejäägi kandega 478,5 miljonit krooni. Avansiliste maksetena on sinna Eesti Telekomi varade võõrandamisest suunatud vahendeid 1,491 miljardi krooni ulatuses.
