Tartu ülikooli eelarve on lõhki

Ta lisas, et võimalus on rohkem või vähem drastilisel moel inimesi koondama või ajutiselt madalamale palgale üle viima hakata.

TÜ rektori Jaak Aaviksoo sõnul saaks parimate rehkenduste järgi sel moel kokku hoida vaid kümme miljonit krooni. Umbes 3000 töötaja miinimumpalgale viimine on juriidiliselt keeruline, sest ülikool ei saa ühepoolselt, ilma töötajatega kokku leppimata palku alandada.

"Miinimumpalgale viimine tähendaks kehtivate töölepingute muutmist ning ülikool peab selleks töötajatega kokkuleppe saavutama," lausus TÜ töö- ja sotsiaalõiguse õppetooli lektor Gaabriel Tavits. "Siis on töötajal õigus otsustada, kas ta läheb ära või jätkab madalama palgaga."

Jüri Sepp ei usu, et ühe kuu madalama palga pärast keegi ülikoolist minema läheks. "Kindlasti see kedagi ei rõõmusta," ütles ta. "Aga kui see juriidiliselt tehtav oleks, saaks seda kasutada ühe hädalahendusena."

Järgmiseks teisipäevaks ülikooli valitsusele säästukava ette valmistava ülikooli finantsdirektori Taimo Saani sõnul ei saa eelarvet kärpida nii, et tulemused poleks drastilised.

Rektor Aaviksoo ütles, et ülikool saab kulusid kokku hoida ka mujalt, näiteks mõne laenu tagasimaksetähtaja pikendamisega.

"Väiksemad säästuvõimalused ju on, aga mitte 17,5 miljoni krooni ulatuses," ütles Jüri Sepp, kelle sõnul läheb suur osa teaduskondade eelarvetest õppejõudude palgaks ning säästa saab peamiselt sealt.

Sotsiaalteaduskonna dekaan Jüri Allik ütles, et tema teaduskonnas on juba niigi ühe tudengi kohta kõige vähem õppejõude ning enam koondada ei ole võimalik. "See on nii ebameeldiv, et ma ei olegi mingit reaalset varianti veel välja mõelnud," lausus ta.

Puudujäägi Tartu ülikooli eelarves põhjustas see, et ülikool võttis oma eelarve vastu eelmise aasta detsembris enne riigieelarve vastuvõtmist. Riigieelarve andis ülikoolile vähem raha, kui ülikooli juhtkond detsembris lootis. "Ülikooli nõukogu kinnitas eelarve liiga vara ning see on ülikooli juhtkonna möödalask, et nad prognoosisid eelarve üle," ütles Sepp.