"Põhimotiiv on selles, et kehtib lepinguvabadus ja kui eratelekanalid astusid sellisesse lepingusse, mis näeb sõnaselgelt ette lepingu lõpetamise alused ja tagajärjed, siis ei ole midagi teha," rääkis Glikman.
Glikman märkis, et hagejate peamine motiiv oli selles, et nemad täitsid ETV-ga sõlmitud lepingu ja TV1 rikkus, kuid leping oligi just nii konstrueeritud, et ETV-l oli igal juhul õigus leping katkestada.
Lisaks võttis kohus Glikmani sõnul ära võimaluse vaidlustada leping headele kommetele mittevastavuse tõttu, kinnitades, et kõnealune leping ei lähe vastuollu ühiskonna keskmise arusaamisega aususest ja õiglusest.
Kanal 2 jurist Helle Ruil on varem BNS-le öelnud, et asi läheb kindlasti järgmisesse kohtuastmesse edasi.
TV3 ja Kanal 2 nõuavad ETV-lt möödunud aastal makstud reklaamist loobumise kompensatsiooni tagastamist, mõlema telejaama nõue ETV vastu on 2,666 miljonit krooni.
Eratelejaamad on seisukohal, et ETV on rikkus möödunud aasta 1. juulini kehtinud reklaamimüügist loobumise lepingut, näidates aprillikuus Atlas Andmeside reklaami ning alustades maikuus taas reklaami müüki.
ETV põhjendas lepingu ühepoolset katkestamist sellega, et TV1 oli jätnud oma kohustused ETV ees täitmata.
Mai keskel teatasid pooled kokkuleppest, mille kohaselt lubas TV1 tasuda kiiresti oma võlad ning ETV lubas 1. juulini reklaami näitamisest hoiduda. Sellest hoolimata teatas ETV tollane peadirektor Toomas Lepp päev hiljem otsusest alustada taas reklaamimüüki.
Kokku sai ETV eratelekanalitelt reklaamist loobumise eest 1999. esimesel poolaastal kaheksa miljonit krooni.
