Tehnika Valeri Aljase aparaat allergia, kehaväliste vigastuste ja maitsemeele raviks tõi kuldmedali.
Septembri keskel toimus Budapestis ülemaailmne leiutajate liidu konkurss, kus oli esitatud 352 leiutist 20 riigist. Menukaimaks osutus Eesti eksponaat, tervendav seade biofor (atomaarse molekulaarse energia kvantgeneraator), mis registreeriti Eesti patendiametis neli aastat tagasi.
“Võit tuli ootamatult,” tunnistas kümneliikmelise rahvusvahelise žürii ees biofori presenteerinud Eesti Leiutajate Liidu juht Edvin Nugis.
Vigastused kaovad
Kehaväliste vigastuste ja allergiate raviks mõeldud seadmega tehtud katsetuste tulemusena on pärast veerandtunnist töötlemist allergia vastu leevendust saanud nii lapsed kui ka täiskasvanud. Töötlemine tähendab, et haiguse iseloomust lähtuvalt tuleb positiivseid ja negatiivseid hapniku ioone eraldavat käsikasutatavat masinat probleemsest kohast ühe sentimeetri kaugusel hoida. Ioonravi toimel alaneb paistetus, ei sügele allergiaga tekkinud täpid ning taastada saab ka maitsemeele.
Seade laeb end kõige paremini värskes õhus. Looduslikul teel peaks seade ioonidega täituma umbes tunniga, kuid spetsiaalse laadija abil saab ka kiiremini. Seejärel saab biofori kasutada kogu päeva.
Praegu on ülemaailmse tunnustuse pälvinud biofori vaid üksainus. Seda, kui palju leidur prototüübi arendamisse raha on matnud, ta ei avalikusta. Aljase eelmine projekt – mobiiltelefonidest tuleneva kahjuliku kiirguse leevendaja – tiheda konkurentsi tõttu ülemaailmses mastaabis ilma teinud ei ole.
Põllumajandusministeeriumi teatel ei vasta tõele Juhal Aare väide, et kalandusteemaline film valmis kolm kuud enne tähtaega, kuna lõppversiooni pole ministeerium siiani saanud.
Varstu keskkooli klassivennad ning Tartu ülikooli vilistlased Marko Lehes ja Indrek Tulp plaanivad kuue aasta pärast tuua Euroopa turule koduse suguhaiguste määramise testi, mis oleks senistest testimisvõimalustest oluliselt diskreetsem ja kiirem.
Innsbrucki ülikooli teadlased on võtnud vaatluse alla mägikuurortidesse talispordirõõme nautima tulnud inimeste surmapõhjused, sest hämmastavalt suur hulk neist sureb südameinfarkti tagajärjel.
California ülikooli teadlased leidsid, et tahtmine teha trenni on tugevalt pärilik tunnus.
Väikesed merepõhja kinnituvad loomakesed aitavad teadlastel mõista kokkuvarisemisohus Lääne-Antarktise jääkilbi stabiilsust minevikus.
Ilmselt on kõik kogenud seda, et vanad inimesed kipuvad ühele inimesele sama lugu mitu korda rääkima.
Ilm täpsemalt