Autovaba nädala alguse aovalguses, vahetult enne seda, kui linnakodanikud hakkavad magalatest üksteise järel linna tööle ruttama, saavad Paldiski maantee ääres trollide lõpp-peatuses kokku kolm katseisikut.

Raimo, kel käe kõrval ratas, Valdur autoga ja Ulvar, kel pole ühes ühtki sõiduriista. Ees ootab suurejooneline eksperiment, mille tulemusel peaks lõpuks saama korraliku vastuse paljusid vaevavale küsimusele: millega pääseb liikluse tipptunnil äärelinnast kesklinna kõige kiiremini, kas ratta, auto või liinibussiga?

Võiduajamiseks on valitud ühine trajektoor, mida mööda sõidab buss number 46: algus Väike-Õismäe peatusest, taaskohtumine Vabaduse väljakul linnavalitsuse ees.

Bussijuhil mõõt täis

Kell 7.52, kui buss number 46 jõuab Väike-Õismäe peatusesse, kõlab stardipauk. Raimo hakkab pedaalidele valu andma, Valdur tormab autosse ja Ulvar bussi.

Autovabale nädalale vaatamata ei erine sõiduteed sugugi tavapärasest – autojorud suunduvad endiselt pea katkematult linnasüdame poole, seisatades hetkeks vaid punase fooritule taga.

Buss saab rahvast pungil täis juba pärast mõnda peatust. Nurmenuku peatuses jääb buss aga toppama ning ei pääse ligemale viie minuti jooksul tagasi sõidurajale, sest autod on tee ummistanud ja ega keegi juhtidest ei raatsi bussitäit rahvast enda vahele lasta. Isegi paljunäinud hallipäisel bussijuhil saab viimaks mõõt täis ning ta saadab ähvardavalt autorivi silmitsedes teele venekeelsed sajatused.

Kell 8.02, kui esimesed kümme minutit on täis tiksunud, on törtsuv buss Saku suurhalli ette jõudnud ning alles sellel sirgel õnnestub masinal esimest korda kiirus korralikult üles võtta. Mõned hilinemishirmus inimesed hingavad kergendatult.

Teised kümme minutit saavad täis Kristiine kaubanduskeskuse juures, kus Endla tänav kohtub Sõpruse puiesteega. Vabaduse väljak jääb siit veel vaid kiviviske kaugusele. Kuid bussiga selle vahemaa läbimine võtab veel omajagu aega.

Kui Ulvar kell 8.17 (vaid 25 minutit pärast Õismäel bussile istumist) Tallinna linnavalitsuse ette jõuab, ootab teda seal juba jalgrattaga Raimo. Tema nägu õhetab pingutusest päris kõvasti, kuid see-eest on mehel hing rõõmu täis. Kinnitust leidis ju asjaolu, et tema kasutada olnud ratas on linnas kõige kiirem liikumisvahend.

Mõne minuti pärast vurab autoga linnavalitsuse ette ka Valdur. Tema jäi viimaseks.

Kolmel katseisikul on aga hea meel, sest nüüd on kõigile teada, et rattaga jõuab Väike-Õismäelt Vabaduse väljakule 18 minutiga, bussiga sõites kulub 25 minutit ning autoga 28.