Vello Venseli ootamatut lahkumist kommenteerides ei tasuks muutuda liiga romantiliseks. Kuna Vello Vensel on viimastel kuudel olnud positiivne meediakangelane, siis selline ülimalt eriliste põhjenduste leidmise soov avalikust suhtumisest natukene välja paistab. Ilmselt siiski ei taba eilsete sündmuste tagajärjel ei kohalikku ega rahvusvahelist finantsmaailma tormilised vapustused, ei vangu krooni kurss, ei halvene Eesti rahanduspoliitika maine.

Rahvusvahelises mõttes ei ole sündmus iseenest piisavalt oluline, et selle tagajärjed võiksid kuidagi mõjutada masinavärki, mis tagab Eesti krooni stabiilsust ning juhib Eesti rahapoliitikat.

Mõju vähendab ka tagasiastumise ajastus. Kui Vello Vensel oleks tagasi astunud hiljem, oleks segadus võinud olla suurem. Praegu astus uus president tagasi enne kui ta sisuliselt oma ametisse jõudis.

Valuutaspekulatsioonide eest kaitseb meid muide hästi asjaolu, et meie rahasüsteemi stabiilsus ei ole seotud konkreetsete isikutega.

Lisaks, tuletagem ka meelde, et Eesti poliitikamaastikult ei leia peaaegu ühtegi poliitikut, kes avalikult tunnistaks, et soovib devalveerida näiteks Eesti krooni.

Eesti Panga seisukohalt ei oska ministeeriumi esindajana rääkida, kuid on ju selge, et ka Eesti Panga presidendid on olnud komandeeringus või puhkusel, teinekord ka pikemat aega ning seetõttu pole otsese käsuandja eemalviibimine midagi sellist, mis peaks Panga tööd väga häirima.