Foto: Pressifoto

Presidendivalimiste senine käik on lükanud Eesti parteid teine teisele poole rindejoont – reedel mõistsid nelja parlamendierakonna juhid karmilt hukka Kesk-erakonna ja Rahvaliidu tegevuse. “Väljendame ühiselt nördimust ja resoluutset protesti Keskerakonna ja Rahvaliidu otsuse üle eirata põhiseadust ja mitte osaleda Eesti Vabariigi presidendi valimisel riigikogus,” seisab avalduses, millele esimesena kirjutas alla Keskerakonna ja Rahvaliidu koalitsioonipartner, Reformierakonna esimees Andrus Ansip.

Peaminister leiab koos SDE esimehe Ivari Padari ning Isamaa ja Res Publica Liidu kaas-esimeeste Taavi Veskimäe ja Tõnis Lukasega, et kahe partei käitumine õõnestab Eesti riikluse aluseid, sest nende süül on kahanenud demokraatlikult valitud rahvaesinduse autoriteet ja naeruvääristatud Eesti parlamentaarset riigikorda.

Vastuolus valijate ootustega

“Loodame, et riigikogu Keskerakonna ja Rahvaliidu saadikud käituvad riigimehelikult ning osalevad presidendivalimistel riigikogus lähtuvad rahva poolt saadud mandaadist, mitte aga erakonna juhtidelt saadud käskudest,” teatasid parteijuhid.

“Presidendivalimiste blokeerimine riigikogus läheb valijate ootustega vastuollu.”

Nelja erakonna poliitikud soovitavad Keskerakonna ja Rahvaliidu saadikutel minna kas või Ergma või Ilvese vastu hääletama.

Rahvaliidu teabejuhi Agu Uudelepa sõnul on arusaamatu, miks on teiste parteide jaoks nii oluline, et rahvaliitlased nende kandidaadi vastu hääletaksid. “Hääletamisest loobumine pole midagi erilist,” lisas ta. “Seda tegi Reformierakond ise viie aasta eest riigikogu toonase esimehe Toomas Savi juhtimisel.”

Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali sõnul kasutavad Keskerakonna ja Rahvaliidu juhtpersoonid oma parlamendiliikmete presidendivalimistest eemale hoidmiseks otsest valet. Tema väitel ei vasta tõele jutt, et Reformierakond 2001. aastal presidendivalimiste parlamendivoorudes ei hääletanud.

“Kõik reformierakondlased võtsid tookord sedeli välja ja hääletasid. Selles võib veenduda igaüks, kes külastab valimiskomisjoni kodulehekülge,” sõnas Michal. Tema sõnul räägivad Keskerakonna ja Rahvaliidu juhid pooltõtt ka Toomas Savi ülesseadmisest loobumise kohta parlamendis 2001. aastal. “Reaalsus oli see, et presidendikandidaadi ülesseadmiseks oli siis, nagu nüüdki, vaja 21 parlamendiliikme toetust, meil oli aga ainult 20 häält. Täna ei ole aga Keskerakonnal ja Rahvaliidul ühtegi takistust Rüütli ülesseadmiseks parlamendis.”

Uus riigipea peaks ametisse astuma 9. oktoobril.