Eesti Päevaleht käis Selis missioonimeeste tervisest rääkiva artiklisarja raames.

Mats, mats, susivad kõnnikepid lörtsilund ja jääkirmetist. Kõõluse vigastanud ajateenija harjutab käimist. Hallipäised vabadusvõitlejad panevad lugemislaua taga supersuurendusega prillid ette ja hakkavad paksus ajalehehunnikus tuulama. Ravivannid täituvad veega.

“Tänavu on siin käinud närve tuulutamas üle neljakümne kaadriohvitseri,” selgitab direktor, kaitseministeeriumi nõunik Teet Lainevee. Selis turgutust saavaid vabadusvõitlejaid jääb aina vähemaks. Asemele tulevad tegevteenistuses olijad, TsŠernobõli veteranid, kaitseliitlased.

Psühholoogi veel pole

Psühholoogi kohta Selis pole, aga võiks olla. Täna tuleb vaimuturgutus siin valitsevast rahust.

“Usaldus,” ütleb Lainevee selle kohta. Ta arutleb, kas missioonimees ikka kiirustab väe-

osa psühholoogi juurde probleemidest rääkima, kui kaalul võib olla teenistuse jätkumine ning järgmiselt missioonilt saadav palk. “Kui mees pole sada protsenti kindel, et jutt ei lähe seina tagant välja, siis ta muredest ei räägi,” usub Lainevee. “Selis oleks psühholoogiga suhtlemine loomulikum, siin on ju kõik patsiendid,” arutleb ta. Kui tekib usaldus, tulevad välja mured, millest pole kunagi juttu olnud.

“Omade keskel on etem kui tavahaiglas,” lausub murtud varbaluuga noor sõjamees. Ütleb, et on millest rääkida. Ja kindlustunne, et sind mõistetakse. Liigutab varvast.

Selis turgutasid tervist esimese Iraagi missiooni mehed. Lainevee loodab, et nii võiks see tulevikuski olla. Praegu eelistatakse märksa kallimaid ravimisasutusi, Selist paremate võimalustega spaasid, kus keeb elu. Selis aga valitseb askeetlik õhkkond, kus napsule ja suitsule hästi ei vaadata. “Missioonimehed tahavad elu sisse hüpata,” nendib tohter.

“Võib-olla ehitada siia maja neile, kel hingetuge vaja,” arutleb ta, vaadates üle Seli mõisa õue. Ta lisab, et meil puudub sõjameeste psühholoogilise nõustamise traditsioon. See, et kaplanite jutul käib vaid 10 protsenti kaitseväelastest, näitab arenguruumi, teab Lainevee.

Samal teemal:

“Missioonil käimine võib

lõppeda perevägivalla või enesetapuga” ja “Supersõduri surm kaubanduskeskuses”, EPL 28.11.

“Psühholoogid: missioonil

käinud keskmisest tervemad”,

EPL 30.11.

Seli tervisekeskus

Taastusravi kaitseväelastele ja vabadusvõitlejatele

•• Esmakordselt tegevusaja jooksul jõuab Selis tervendatud militaartaustaga meeste arv tänavu 800-ni.

•• Praeguseks on abi saanud 740 meest, nende hulgas 511 vabadusvõitlejat, esmakordselt 43 kaadriohvitseri, 4 eruohvitseri, 119 sõdurit, 9 TsŠernobõli veterani ja 54 kaitseliitlast.

•• Raviteenused: massaazŠivann, pärlivann, ürdivann, käsimassaazŠ, venitusravi, saviravi, ravivesivõimlemine jne.

•• Seli mõisa meenutavad ürikud 1474. aastast. 1905. aastal põletasid mässajad mõisa maha, kuid see taastati peagi.

•• 1919. aastal andis Eesti riik mõisa põllutööministeeriumile.

•• 1920. aastal ostis hooned Eesti Punane Rist ja avas seal tiisikushaigete sanatooriumi, kus raviti ka vabadussõdalasi.

•• Kopsusanatoorium tegutses Selis ka ENSV aegu.

•• 1992. aastal oleks ravitsemine Selis lõppenud, kui arstid Ene ja Udo Pere poleks käinud välja taastusravila projekti.

•• 1993. aasta augustis avas uksed ainuke omalaadne Seli tervisekeskus.

•• 1995. aastast rendib Seli keskust kaitseministeerium, keskuse omanik on Eesti Punane Rist.