Esimese etapi osas teeb EEA nõukogu tõenäoliselt otsused augusti teises pooles ning teise etapi osas oktoobris, selgitas Pärnoja.

Erastamislepingu läbirääkimisteks kavandatakse Pärnoja sõnul ligi kolm kuud.

Eesti raudtee erastamise esimese etapi lisatingumuseks on EEA nõukogu kolmapäevase otsuse kohaselt äriplaan, loomulikult peavad pakkujad esitama andmed enda kohta, selgitas Pärnoja.

"Esimene etapp on suuresti pakkujate kvalifitseerimise etapp," lausus Pärnoja.

Äriplaani põhiraskus on suunatud kaubavedudele.

Raudtee aluse maa ja Elektriraudtee kuuluvuse küsimused jäävad lahtiseks kuni teise etapi alguseni, märkis Pärnoja.

Raudtee aluse maa omandi küsimuses ei ole Pärnoja sõnul praegu selget ja lõpliku otsust ning selle küsimuse lahendamiseks peab otuse tegema valitsus vastavalt teede- ja sideministeeriumi ettepanekule.

Eesti Raudtee erastamisnõustaja GIBB ei ole otsest nõu maa omandiküsimuse lahendamiseks andnud, kuid on märkinud, et küsimus tuleb lahendada ja pakkujate jaoks selgelt formuleerida, ütles EEA peadirektori kohusetäitja Jaak Liivik.

Elektriraudtee omandi üle käivad praegu läbirääkimised Tallinna linna ja teede- ja sideministeeriumi vahel ning linna soovide alusel teeb minister ettepaneku valitsusele vastava otsuse tegemiseks.

Pärnoja sõnul on üldine suundumus Elektriraudtee munitsipaliseerimisele.

Erastamisega ei piirata Eesti Raudtee õigust raudteel opereerimiseks. Vaba läbilaskevõime tekkimisel on Eesti Raudteel vastavalt raudteeseadusele kohustus vaba läbilaskevõime teistele vedajatele konkursi korras välja pakkuda.

Pärnoja sõnul on riigi esmane huvi Eesti Raudtee erastamisel läbilaskevõime tagamine, kuid samas ei ole otstarbekas fikseerida minimaalset investeeringute suurust.

Sõltuvalt pakkujate äriplaanist võib tasakaal Eesti Raudtee 66 protsendi aktsiate hinna ja investeeringute vahel kalduda nii ühele kui ka teisele poole, sõnas Pärnoja.

Pärnoja rõhutas samas, et riik ei soovi Eesti Raudtee erastamisest saada maksimaalset tulu, kuigi teatava summa saamist riik siiski eeldab.

Kuigi riik soovib Eesti Raudteele leida strateegilise partneri, ei ole erastamisel jäigalt fikseeritud, et pakkuja peab olema tingimata raudtee-ettevõte.

Pärnoja sõnul aktsepteerib EEA ka neid pakkumisi, kus põhipakkuja on finantsinvestor, kes on loonud konsortsiumi ja kaasanud sinna raudtee-ettevõtte.

Pärnoja kinnitas, et EEA-l ei ole pakkujate suhtes mingeid eelistusi.