Riigile kuulub 27,3 protsenti mullu 580 miljoni kroonist kasumit teeninud Eesti Telekomi aktsiatest. Kunsingu hinnangul saanuks riik aasta alguses umbes 160 krooni aktsia eest ehk ligi 6 miljardit krooni kõigi temale kuuluvate aktsiate eest. “Nii olnuks 2 miljardit nagu maast leitud. Praegu oleks see summa vaid 4,1 miljardit krooni,” sõnas Kunsing.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) memorandumi kohaselt peab Eesti valitsus esitama Eesti Telekomi aktsiate müügi plaani selle aasta septembris.
Telekomi aktsiate väärtust kahandab eelmise aasta lõpus alguse saanud teede- ja sideministeeriumi ning Eesti Telekomi vaheline vaidlus viimase tütarfirma Eesti Telefoni tegevusplaani esitamise üle. “Praegu käiv lehmakauplemine Eesti Telekomi ja valitsuse vahel seoses Eesti Telefoni äriplaani esitamisega ei tule kogu protsessile kasuks,” nentis Kunsing. Ta lisas, et mida kauem kestavad läbirääkimised, seda hiljem saab Eesti Telefon tariife paika panna ja seda keerulisem on Eesti Telefonil pärast eriõiguste lõppemist konkureerida.
Teede- ja sideministri Toivo Jürgensoni sõnul on üks variant müüa aktsiaid nii kiiresti kui võimalik, teine variant on oodata ära telekommunikatsioonituru avanemine järgmisel aastal ja müüa aktsiaid pärast turu stabiliseerimist.
ASi Eesti Telekom juhatuse esimees Toomas Sõmera ütles, et Telekomi seisukohalt pole riigil pärast telekommunikatsiooniseaduse vastuvõtmist ning sideameti kui seadusest tuleneva järelevalve teostaja tööle hakkamist enam vajadust Eesti Telekomis omanikuna osaleda. “Meie hinnangul peaks osaluse müük toimuma vähemalt pool aastat enne turu täielikku avanemist või siis juba aasta pärast turu avanemist,” lausus Sõmera.
Mõned riigikogu liikmed on Eesti Telekomi aktsiate müügi põhjenduseks välja pakkunud võimaliku vajaduse hakata saadud rahaga lappima eelarves tekkivaid auke. Riigikogu rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi märkis, et müügiidee on kogu aeg õhus olnud ja Eesti Telefon on ise selles osas initsiatiivi näidanud. “Oleme arutanud, et tuleks enne kontsessioonilepingu lõppemist maha müüa, sest siis võib hind langeda, kuid kindel see pole,” lausus Ligi. “Väga kiire osaluse müügiga pole, sest otseselt eelarvesse me seda raha ei arvestanud, pigem mõtlesime, et oleks hea, kui see igaks juhuks tagataskus olemas oleks.”
“Me saame hakkama ilma Telekomi rahata, erastamine ei ole selleks, et katta jooksvaid eelarvekulusid,” kinnitas Toivo Jürgenson. “Raha tuleb kasutada pikaajalise projekti käivitamiseks, näiteks pensionireformi teise samba või haldusreformi jaoks.”
Jürgenson ütles, et tõenäoliselt müüb riik esimesel etapil alla 10 protsendi aktsiatest. Kui riik sooviks müüa maha suurema osa kui 10 protsenti Telekomi aktsiatest, peaks ta neid eeskätt pakkuma Sonerale ja Teliale, sest neil on sel juhul aktsiate ostueesõigus. 49 protsenti Telekomi aktsiatest on võrdselt jaotanud Soome Sonera ja Rootsi Telia vahel.
Kunsingu sõnul saaks riik Eesti Telekomi eest rohkem, kui müüks oma osaluse praegustele omanikele – Teliale ja Sonerale. “Võib-olla on strateegilised investorid nõus maksma endiselt head hinda,” lausus ta. “Ma ei näe, et finantsinvestorid peaksid olema väga huvitatud Eesti Telekomi aktsiatest.”
Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik ütles, et viimasel ajal pole Telekomi osaluse müüki arutatud. “Oleme arvestanud, et valitsus peab hiljemalt sügiseks riigi osaluse suhtes Telekomis otsuse langetama, aga hetkel see päevakorras pole,” ütles Vaarik.
Juuniks plaanitakse Telia ja Leedu kontserni Lietuvos Telekomase avalikku aktsiate müüki, mis võib investorile rohkem huvi pakkuda kui Eesti Telekomi aktsiad.
Sven Kunsingu hinnangul ei pruugi aga lähitulevikus korraldatavad Euroopa tehnoloogiafirmade aktsiate avalikud müügid edukaks kujuneda ka tehnoloogiafirmade börsil Nasdaq toimuva tõttu. Eelmisel nädalal langes Nasdaq kaheksa protsenti.
Reedel langes Eesti Telekomi aktsia ligi kahe protsendi võrra, sulgemishind oli 152 krooni.
