Allergiaallikaid on mitmeid. Neid võib grupeerida kolme kategooriasse: parasiidid, sissehingatavad ärritajad ning teatud kontaktallergeenid.

Kõige lihtsam on diagnoosida kirbuhammustuse allergiat, kuna sellisel juhul on looma karvades kirbud või nende must. Kirpude suhtes mitte kuigi tundlikud koerad kratsivad või hammustavad end aeg-ajalt, aga kirbuhammustused ei traumatiseeri neid. Kirbuallergiaga koertel võib suurt pahandust põhjustada ka üksainus kirp, tekitades põletikku ja pidevaid vaevusi. Tänapäevaste kirbutõrjevahenditega võib seda nakkust kerge vaevaga kontrollida. Põletikust saab jagu antibiootikumide või steroididega.

Sissehingatavaid allergeene võib omakorda jagada kolme kategooriasse: hallitus, õietolmud ja tavaline tolm.

Hallitus ja tavaline tolm ohustavad looma tervist terve aasta, õietolm on aga hooajaline. Kõigi kolme kombinatsioon teeb taimede õitsemise ajal koera elu põrguks. Loomadel tekib lööve, mida sageli nimetatakse "suvesügeluseks". Sageli tekivad samasugused sümptomid ka koeraomanikel. Inimestel lööb allergia välja hingamisteedes, loomadel aga naha peal.

Koeraomanikud peaksid olukorda teadvustama ja mitte jääma ootama, et see läheb iseenesest mööda. Mida kaugemale allergial areneda lastakse, seda pikemaks kujuneb ravi.

Shampoonid, palsamid ja muud ained võivad põhjustada kontaktdermatiiti. Allergilist looma oleks soovitatav vannitada vaid veega, kuna pesuained võivad reaktsiooni süvendada, ka uhavad nad minema keha loomulikud tõrjeained.

Olles jagu saanud allergiahoost tuleks loom allergeenide suhtes resistentseks muuta.

Allergia suhtes testimine tähendab vereanalüüside ning nahatestide tegemist. Selleks süstitakse loomale väikeses koguses konkreetset allergeeni naha alla ja kui sellele järgneb 15 minuti jooksul reaktsioon, siis on koer selle aine suhtes ülitundlik. Reaktsioonid jagatakse kategooriatesse I kuni IV, olenevalt sellest, kui suur ja punane ärritunud koht on.

Testide põhjal valmistatakse allergeenilahused, mille kontsentratsiooni suurendatakse iga korraga. See viiakse looma organismi, et tekitada antikehasid. Selline immunoteraapia aitab pärssida allergia suhtes ülitundlikke rakke.

Hea uudis on see, et tulekul on mitmed uued allergiavastased ravimid ja monoklonaalsed antikehad, mis muudavad ravi kiremaks ja tõhusamaks.