ARVAMUS | Rohujuure tasandi korruptsiooni mõjutab meid arvatust rohkem
(15)
Korruptsioonikuriteod võivad tavalistele inimestele näida kauged ja haruldased. Suurtel kohtuprotsessidel saavad tihti ju kõlapinda poliitikute ja ärimeeste omavahelised ärilised tehingud, mis võivadki sellise mulje luua.
Sellest ei tohi end aga uinutada lasta, sest tegelikult puudutab korruptsioon paljusid Eesti inimesi ja selle mõju inimeste elule on oluliselt tuntavam kui osatakse mõelda ja endale teadvustada.
Kuigi meedias saavad suurt tähelepanu eelkõige kõrgkorruptsiooni juhtumid, mille puhul kaalub kohus tuntud inimeste süüd, siis tegelikult võib meid ka igapäevaelus ümbritseda korruptsioon, mis on sootuks teist nägu.
Suur osa korruptsioonijuhtumeid ongi seotud täiesti tavaliste inimestega ja need võivad meie elu mõjutada oluliselt rohkem kui aimatagi oskame. On mitmeid valdkondi, kus inimese soov meelehea või tutvuse abil veidi mugavamalt läbi ajada võib muuta paljude elud ebamugavamaks või suisa ohtlikuks. Kõik selle nimel, et saada tegelikult tühine privileeg.
Veel üsna hiljuti oli võrdlemisi tavaline, et arstil käies võeti kaasa kommikarp või lausa väike ümbrik. Ikka selleks, et arsti hea töö eest tänada ja järgmisel korral oluliselt kiiremini vastuvõtule saada. Üllatavalt võibki selline „tänu“ vilja kanda, sest mõnedki aastad tagasi mõistis kohus süüdi perearstid, kes patsientidele vastutasuna meelehea eest püsivat töövõimetust „kinkisid“. 2021. aastal raputas Eesti avalikkust koroonavaktsiini tõendite ostmine. Selles juhtumis oleme alustanud menetlust, kus kontrollime võimalikku koroonavaktsiini tõendite võltsimist – kahtlustuse kohaselt said täiesti vaktsineerimata inimesed endale raha eest tõendi, mis lubas neil vabalt üle maailma ringi rännata.
Küllap on paljud meist arsti järjekorras oodates vandunud, et tervis vajaks abi juba varem või hambavalu tuleb kannatada mitu kuud. Sellises olukorras tahaks igaüks olla kindel, et pääseb arstile registreerumise või tervisehäda tõsiduse järjekorras, mitte pangakontolt väljavõetud rahasumma järgi. Samuti ootame me, et riik toetaks abivajajaid, mitte neid, kes soovivad sotsiaaltoetuse toel lihtsalt paremini ära elada.
Rääkimata olukorrast, kus võltsitud tõendiga koroonaskeptik nakatab kellegi riskigrupis olevat pereliiget, kes selle tagajärjel raskes seisus haiglasse satub või koguni ära sureb. Loodetavasti ei ole tagajärjed nii traagiliseks läinud, kuid lõpuks ei saa me selles ka üdini kindlad olla – seetõttu tuleb riskide vastu edasi võidelda.
Meditsiin on väga ilmekas valdkond, kus korruptsioon inimesi otseselt mõjutab, kuid sugugi mitte ainus. Täiesti tavaline võis mõnda aega tagasi tunduda ka see, et vana ja roostes auto tehnoülevaatuselt läbisaamiseks tuli valida lihtsalt mõni oma tuttav ülevaataja või keegi, kes lausa kõigest 10 euro eest on valmis oma ametit kuritarvitama. Kümme eurot on kahtlemata vähem, kui kuluks sõiduki tehniliselt korda tegemiseks, kuid enam kui kindlasti on iga inimelu hindamatu.
Paraku on Eestis just nii väikese summa eest lubatud tänavatele liiklema sõidukeid, mis halvemal juhul kellegi hindamatu elu lõpetavad. Järgmisel korral tehnoülevaataja juurde minnes tasub mõelda, kui palju on väärt enda, pereliikme või kaasliikleja elu – kas 10 ülevaatajale antavat eurot, mõnisada remondilt säästetud eurot või rohkem?
Kodu on inimese kindlus. Kas seda sama julgeks väita ka inimene, kelle kodu ehitamisel mõni ametnik näiteks tuleohutusnõuete täitmisel silma kinni pigistas? Õnneks Eestis korruptsiooniga enam nii laialdane ei ole, kuid ka ehitussektoris võib ehitusnõuetele läbi sõrmede vaatamine, tulenevalt tutvusest, meeleheast või lihtsalt odavamalt läbi ajamiseks kujutada ohtu paljudele. Ka kogu Eesti oli šokeeritud, kui 10 aastat tagasi varises Riias inimestele ehitusvea tõttu peale Maxima kaupluse katus,
mille tagajärjel hukkus kokku 54 inimest. Ka taasiseseisvunud Eestis oleme pidanud sama tundma – 1994. aastal varises Tallinnas ehitusvea tõttu kokku Marja pood ja surma sai kahjuks viis inimest.
Loomulikult on need kõige traagilisemad näited, mille sarnaseid loodetavasti kunagi ei kordu, kuid selle nimel tulebki igas valdkonnas pingutada. Kõige „klassikalisem“ korruptsioon võib avalduda aga piiritsoonis. Kui tolliametnik loobub altkäemaksu eest auto kontrollimisest, ei tea me kunagi, kes ja mis kaubaga üle piiri tuli. Nii võis Eestit teeniv ametnik endalegi teadmata lasta üle piiri ohtlikke narkootilisi aineid, ebaseaduslikke tulirelvi või halvimal juhul suisa nn rohelisi mehikesi.
Eesti on läbi aastate pingutanud, et sellised juhtumid oleksid erandid ja kellelgi ei tuleks isegi mõttesse, et elu nii käibki. Selline korruptsioon ei kao ainult politsei ja prokuratuuri pingutuste tulemusel, vaid muutuma peab ühiskondlik väärtusruum. Selleks peame neist juhtumitest pidevalt rääkima ja andma kohtule ka kõige piiripealsemates olukordades võimaluse öelda, kus läheb piir lubatu ja lubamatu vahel. Vaid nii saame ebaseadusliku tegevuse ühiskonnana kollektiivselt hukka mõista.
Ühiskonna korruptsioonivabadus pole püsiv seisund vaid selle nimel tuleb kogu aeg töötada. Juba kuu aja pärast selgub, kas Eesti on korruptsioonitaju indeksis säilitanud 180 riigi seas oma väärika 14. koha, mida me jagasime näiteks Islandi ja Kanadaga, või oleme aasta jooksul tabelis kummaski suunas liikunud.
Õiguskaitseasutused ei ole loorberitel puhanud, samuti on Eesti teinud teisigi korruptsiooni ennetavaid edusamme. Näiteks on äri- ja majandusandmete digitaliseeritud kogumine ja avaandmetena jagamine kindlasti üks mehhanism, mis aitab hinnata majandussidemeid erinevate organisatsioonide ning inimeste vahel. Lisaks on suur samm avaliku ja erasektori vaheliste väärsobingute tuvastamiseks ka digitaalsed hankelahendused.
Teisalt ei tasu meil luua illusiooni, et korruptsiooniriski oleks võimalik viia täiesti nulli. Kuni on inimesi, kes pääsevad ligi avalikule rahale või võimule, seni on ka neid, kes seda ühel või teisel moel ja põhjusel ära kasutada soovivad. Igaüks saab anda aga panuse, loobudes täielikult mõttest, et Eestis saab asju ajada ebamoraalselt või ebaseaduslikult – nii kui langeb nõudlus, nii langeb ka pakkumine.
