Tänavu 16. veebruaril tabas EIL-i juhatuse korralisele koosolekule kogunenuid aga üllatus: teade, et toetuse saab hoopis jaanuaris loodud soome kultuuri edendamise sihtasutus (SKESA). SKESA asutasid varem EIL-i juhatuse liige olnud Toivo Kabanen ja sekretär Ester Pruul.

Kahtlustatkse rikkumist

„Tegime sihtasutuse, esitasime taotluse õigel ajal õigesse kohta ning kuna polnud muid taotlusi, andis ministeerium raha meile,” selgitas Kabanen, kes on ka Soome aukonsul Eestis. Kultuuriminister Rein Langi sõnul oli SKESA taotlus põhjendatud. „See oli õigem samm, kuid nüüd on seltsid omavahel karvupidi koos nagu Eestis ikka sageli juhtub,” lisas ta.

Mis siis juhtus? 2012. aastani EIL-i esimehena ametis olnud Kabaneni kahtlustab osa liidu juhatuse liikmeid finantsrikkumistes ning dokumendi ehk koosoleku protokolli võltsimises.

EIL-i kauaaegne Järvamaa seltsi esimees Herta Preema usub, et Kabanen ja Pruul moodustasid SKESA kahekesi, soovides neelata EIL-i ning saada endale varem ingerisoomlastele mõeldud raha. Tallinna seltsi endine esindaja Vladimir Vari kahtlustab aga, et Kabaneni sooviks võib olla EIL pankrotti lasta ning saada SKESA-le ka liidu Tartus Veski tänaval asuv maja.

Kabanen eitas neid süüdistusi ja kinnitas, et sihtasutus on loodud kultuuri edendamiseks ja sellele kuuluva vara haldamiseks. „Meil pole kuidagi võimalik EIL-i maja ära võtta,” lisas ta.

Osa ingerisoomlasi pahandab aga just väidetavalt aatelise ülesandega sihtasutuse tagaselja moodustamine. Sihtasutuse loomise üle ei peetud Preema ja Vari sõnul nõu ei ingerisoomlaste ega ka soome seltsidega, kes hiljem said SKESA alt raha taotleda.

Kabaneni esindaja advokaat Robert Sarve sõnul polnud SKESA asutajatel õiguslikku ega moraalset kohustust teavitada kõiki ingerisoomlasi Eestis. Ta tõi näiteks, et teistegi MTÜ-de, näiteks Telliskivi seltsi asutamisel ei tehtud kindlaks, kas see vastab kõigi elanike soovidele, ometi tegutseb see selts nende huvides.

Pärast veebruaris toimunud koosolekut hakkaski SKESA jagama riigi 50 000 eurost toetust. Lühikese aja ning osa seltside vastumeelsuse tõttu laekus taotlusi seitsmelt seltsilt kümnest. Järvamaa, Tallinna ja Haapsalu seltsid loobusid. „Toetuste taotlemine oleks tähendanud SKESA tunnustamist,” põhjendas Preema.

Ülejäänutele jagas SKESA kokku 21 350 eurot. Pärnu seltsi juht Hillar Talvik ütles, et tema on sihtasutuse tegevusega rahul. Ka Tartu ingerisoomlaste seltsi auesimees Anatoli Schultz ei jaganud kriitikat. „Jagan ideid, mille põhjal see [sihtasutus] loodi,” lisas ta. „Samuti muutus seltside tegevuse rahastamine läbipaistvamaks.”

Märtsis, kui oli projektitaotluste esitamise aeg, valitses ingerisoomlaste hulgas segadus. Nii Vladimir Vari kui ka Herta Preema olid kirjavahetuses kultuuriminister Rein Langiga, kellelt nad soovisid selgitust SKESA moodustamise kohta. Preema palus ka seda, et EIL saaks endises mahus riigi toetuse. Lang vastas, et ministeerium tagasiulatuvalt raha EIL-ile ei määra, kuid järgmisel aastal on liidul endiselt võimalus seda taotleda.

„Ja nüüd läks mahtraks,” kirjeldas Preema. Nimelt hakkasid liidu SKESA pooldajad Vari süüdistama ingerlaste maine kahjustamises ja 29. juunil arvatigi Tallinna selts ning Vari liidust välja.

Ministeeriumi eesmärk on kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Anne-Ly Reimaa sõnul see, et EIL ja SKESA lepiksid kokku, millise ühingu alt nad rahastust soovivad. „Ministeeriumi jaoks pole tähtis, kellele raha maksta, peaasi, et see jõuaks õigete inimesteni,” ütles ta.



Soome seltsid on vastu

22. juulil läkitasid kõik soome seltsid ministeeriumile ühise kirja, kus väidavad, et nad ei toeta SKESA tegevust. Tartu soome seltsi esimehe Sakari Neuvoneni sõnul kasutas Kabanen neid ära, kuna ta poleks saanud raha, kui ta poleks viidanud, et kõik seltsid on tema selja taga.

Kabaneni sõnul saatis SKESA kõigile soome seltsidele kirja ja tutvustas neile hiljem veebruaris ka isiklikult toetuste jagamise korda.