18.04.2013, 05:00

Kirjeldustõlk aitab filmi ja etenduse vaegnägijani

Mujal maailmas laialt levinud kirjeldustõlge on Eestis lapsekingades ja projektipõhine.

Kadrian Hiie loeb silmadele sideme pannud reporterile (vasakul) MTÜ Kakora ruumides mängufilmi „Detsembrikuumus” kirjeldustõlget. Diplomiga pärjatud tööd kuulavad Sülvi Sarapuu ja Jakob Rosin.

FOTO: Foto: Rauno Volmar

Kuu alguses said diplomi kätte kümmekond Eesti esimest kirjeldustõlkijat, kes oskavad visuaalse info nägemispuudega inimeste jaoks sõnadesse ümber panna nii filmi, teatrietenduse kui ka muuseuminäituse puhul.

Ühe koolitaja, pimedate abistamisega tegeleva Sülvi Sarapuu sõnul annab dialoog telesarja või filmi sisust kätte poole, ülejäänu jääb pimedal saamata. „Tahaks hea meelega teatris käia, aga kui teised naeravad, ei tea meie, miks naerdakse. Vaadake, kui palju on muuseumides asju klaaside taga või ripub lae all, mida ei ole võimalik katsuda,” ütles ta. Sotsiaalministeeriumi andmete järgi on Eestis umbes 7000 nägemispuudega inimest, kes kirjeldustõlget kõige otsesemalt vajavad.

Filmis või teatrilaval toimuva lihtsast ümberjutustamisest on asi siiski kaugel. Pausid dialoogide vahel ei ole alati pikad, aga teksti peab olema piisavalt, et olulist edasi anda. Ühtlasi ei tohi kuulajat infoga üle külvata, tuleb jätta ruumi tõlgendamiseks. Ja loomulikult ei tohi filmielamust rikkuda mõnd lõpplahenduse seisukohalt olulist detaili välja jättes või ette ära rääkides.

Hea kirjeldamise oskus

Nüüdsest diplomeeritud kirjeldustõlk Kadrian Hiie tegeleb Tallinna Heleni kooli õpetajana vaegnägijatest lastega iga päev. „Minu töös on kirjeldamise oskus väga vajalik. Ma ei saakski lastega kuskil käia ega midagi teha, kui ma neile ümbrust ei kirjelda,” ütles ta. „Varem ma kogenematusest kirjeldasin lastele ilmselgelt liiga palju ja andsin kohati ebavajalikku infot.”

Kommenteeri Loe kommentaare