Marge Unt: Põhiline on ikkagi kõrge haridustase, olgu reaal- või sotsiaalalal

Noortega pole praegu midagi lahti, küll aga majandusega. Keegi ei saa ju valida aega, millal ta sünnib. Eestis on see väide eriti tõsi. Noored, kes praegu tööturule tulevad, on pärit suurtest põlvkondadest ja igapidi hammasrataste vahel. Ei mahtunud nad hästi koolipinki ja tööturule tulid siis, kui oli majanduskriis. Kõik praegused reformid, näiteks pensionireform, on ju noorte arvel.

Enamikus Euroopa maades on nii, et need, kes on rohkem haritud, on väiksema tõenäosusega töötud. Selle poolest on Eesti ülejäänutega väga sarnane. Erandlikud on lõunapoolsed maad, Kreeka ja Hispaania, kus ka kõrgharitud noored on sageli tööta. Meil seda pole. Haridus kaitseb vägagi töötuse eest.

Aga milline haridus on parem? Reaalharidus?

Aasta tagasi töötukassa andmebaasi vaadates võtsin välja noorema vanusegrupi, kes olid töötukassas registreerunud, ja võrdlesin, kas mingid erialad on seal üle- või alaesindatud. Ega ükski eriala suurt ei eristunud. Tegelikult olid tehnika, tootmise ja ehituserialad töötute hulgas veidi üleesindatud. Igal juhul ei ole nende erialal väiksem šanss töötuks jääda. Ei saa öelda, et reaalalade inimesi poleks töötute hulgas olnud. Samamoodi oli sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse erialade lõpetanutega, kes olid pisut üleesindatud. Samas oli tervise valdkonnas väga vähe töötuid. Nemad eristusid edukuse poolest.

Arstiks või õeks õppides seega on töötuks jäämise risk väga väike?

See tuleb töötukassa andmetest välja küll.

Arvamusliidrite hinnangul peaks meil olema rohkem insenere. Kuidas olemasolevate rakendamisega lood on?

Tegime aasta-paar tagasi intervjuusid töötute inseneridega, ka neid on. Majandus võib muutuda: kui Jaapanis oli tuumakatastroof, siis Angela Merkel ütles, et Saksamaa saab tuumaenergiavabaks. Tulemusena jäid paljud kõrge palgaga insenerid oma tööst ilma ja mõnedki pidid hakkama Šveitsis tööl käima. Poolas ei läinud insenerierialade inimestel kriisi ajal ei paremini ega halvemini kui kõigil teistel. Eestis ei saa insenerid kohe litsentse ja see seab neile piiranguid.

Tööle saamiseks on vaja ka tutvusi. Ehk peakski arendama hoopis suhtluse poolt?

Meie erialal oli üks magistrant, kes ei leidnud meelepärast tööd ja astuski teadlikult organisatsiooni, kus oli eeldus, et see parandab töösaamise võimalusi, ja tegeles teadlikult sidemete loomisega. Üks tööandja ju ütleski, et ta vaatab inimeste hobisid. Seegi on oluline, et info kohale jõuaks ja julgeks suhelda.

Kui palju on meil inimesi, kes on väga haritud, aga töötavad mõnel lihtsal kohal?

Nende tööd, kes olid magistrikraadi saanud, ei ole kehvemaks läinud, kuid tunduvalt kehvemaks läinud on bakalaureusekraadi ja rakenduskõrgharidusega noorte võimalused.

Iga viies rakenduskõrgharidusega noor alustab ikkagi teenindaja või töölisena, buumi ajal olid paremad valikud.