Pimedate raamatukogu juht loeb e-kirju kõnesüntesaatoriga

“Täna olen ühe e-kirja saatnud ja ka saanud. Oma kaastöötajatega suhelnud, kuidas probleeme lahendada,” kirjeldab Eesti pimedate raamatukogu direktor Priit Kasepalu oma hommikut.

Kasepalu arvutiekraan ei helenda sugugi. Kirju aitab tal lugeda vastav seade – ekraanilugeja, mille monotoonne mehehääl loeb meilid talle soome aktsendiga ette. Ka netis saab sellega surfata, ainult reklaamid kipuvad kõvasti segama. “Link uudised, link ärileht, link saada kuulutus,” kannab masin ette, kuhu Priit Eesti Päevalehe kodulehel parajasti on sattunud. “Sirvin ikka iga päev lehed läbi,” märgib Priit.

Punktkirja toimetaja Avo Falkenbergi ülesandeks on arvutisse skaneeritud teksti töötlemine sobivasse vormi. “Mina teid ei näe, aga saan teid katsuda,” surub Avo meil tervituseks kätt.

Pimeda ja ühe käega mehe aarvutiekraanil, mis on reporteri tarvis sisse lülitatud, paistab eri leibade loetelu. Selgub, et pooleli on “Koduse kaloriraamatu” toimetamine. Avole saab tekst arusaadavaks arvuti klaviatuuri all paikneva punktkirja näidiku abil.

Päevas saab valmis 100–200 punktkirjalehekülge. “Huvitav töö,” märgib mees, kes on suure osa sellest valdkonnast ise selgeks õppinud. Punktkirjatrükikojas on mees ametis olnud üle kümne aasta, pikka aega töötas ta metallitsehhis, kus tegi konkse. “See töö siin on ikka loovtöö, rohkem tegevust peale – peab mõtlema, kuidas lauseid paigutada, teksti jälgima jne,” võrdleb Avo.

Punktkirja on raske õppida

Võhiku silmale on punktkirjas tähestik kui üks sigrimigri. “Ka kõigil pimedatel pole seda hõlbus õppida,” möönavad Priit ja Avo. Õppimise kiirus sõltub sõrmede tundlikkusest, harjutamisest. Nagu selgub, on lugejad laisaks jäänud ja eelistavad hoopis kuulata kassettidele loetud ajalehti ja raamatuid. Pimedate raamatukogul on 300 laenutajat. Heliraamatuid kassettidel ja CD-del laenutatakse kohapeal ja saadetakse ka pakiga tasuta koju.

Heliajalehtede salvestamine ja paljundamine on helioperaator-tehniku Igor Markat‰jovi ja heli-operaatori Valentina Borissenko ülesandeks. Parasjagu on stuudios pooleli Terviselehe salvestamine. “Viga,” kostab kõlaritest diktor Milvi Tischleri hääl ning ta kordab viimati loetud lauset. Vigase lause “lõikab” Igor hiljem välja ning monteerib heliajalehe kuulmise järgi kokku. Nii Valentina kui ka Igor näevad õige pisut – Valentina ühe silmaga ja Igor teeb vahet pimedal ja valgel.

Priit Kasepalu sõnul ongi tööle kõige raskem rakendada pimedaid. Kui liikumispuudega inimese suurim probleem on töökohale pääsemine, siis pimedate puhul on põhimureks see, kuidas nad oma töökohal hakkama saavad. Suur abi on arvutist, mis on pimedatele palju võimalusi loonud ja nende toimetamised hõlpsamaks muutnud.