Uus erakonnaseadus sätestab uued põhimõtted
Neljapäeval riigikogu põhiseaduskomisjonis uue erakonnaseaduse arutelul jäi komisjoni esimehe Liia Hänni sõnul domineerima seisukoht, et erakond ei saa olla ametiühing või huvigruppide esindaja.
"Erakonnad võivad mõista rahva huve küll erinevalt, kuid vaid oma liikmete vaadete esindamist, nagu praeguses erakonnaseaduses kirjas, ei peetud õigeks," ütles Mõõdukate erakonda kuuluv Hänni BNS-ile.
Erakonnaseaduse eelnõu lähiajal riigikogu menetlusse anda kavatsev põhiseaduskomisjon jõudis arutada veel seda, kas erakonnas võib olla minimaalselt 1000 liiget või peaks selle piirangu kaotama. Otsuseni Hänni sõnul veel ei jõutud.
Samuti kaaluti olukorra lõpetamist, et erakonna kongressil saab üks delegaat teiste erakonnakaaslaste eest volitusega hääletada. "On juhtumeid, kus mõni delegaat on volitustega manipuleerinud," sõnas Hänni.
Riigikogu otsustab sama eelnõuga ka erakondade rahastamise küsimused, kuid põhiseaduskomisjon neljapäeval seda teemat arutada veel ei jõudnud.
Et erakonnad ei tohiks eraisikutelt ja ettevõtetelt toetusraha vastu võtta, selle ütles eelmise aasta lõpus taas välja Reformierakonna esimees rahandusminister Siim Kallas.
Riigikogus esindatud erakonnad saavad erakonnaseaduse järgi riigieelarvest toetust vastavalt saadikukohtade arvule, lisaks võivad parteid vastu võtta rahalisi annetusi, mis ei ole anonüümsed ega pärit välismaalt ega riiklikest ettevõtetest.
Uue erakonnaseadusega võib laieneda ka isikute ring, kes võivad astuda poliitilise ühenduse liikmeks. Erakondadesse ei tohi uue eelnõu järgi kuuluda vaid kohtunikud ja kaitseväelased.
Erakonda astumise piirang kaob riigikogu heakskiidu korral õiguskantsleri nõunikelt, politseinikelt, prokuröridelt, piirivalveametnikelt, riigikontrolöri asetäitjalt ning riigikontrolöridelt.
Ametisoleku ajaks peavad erakondliku kuuluvuse peatama president, õiguskantsler ja riigikontrolör.
