Lubamatud vabadused

„Ühes uudises oli juttu, et Eestis on demokraatia kriis. Mina mäletan seda nii, et mingi uudise teksti sees öeldi: tuldi kokku ja arutati demokraatia kriisi. See tähendab eelfašismi! Oleks pidanud ütlema: väidetavalt on meil demokraatia kriis ja siis tuldi kokku ja arutati,” tõi ta teise näite.

Ühtlasi rõhutas Gräzin, et poliitilist kallutatust ta ERR-ile ette ei heida. „Poliitilise neutraalsuse osas on kõik absoluutselt korras. Küsimus on väga lihtsas asjas: rahvusringhäälingu toonis. Rahvusringhääling peab olema erapoolik. Erapoolik selles mõttes, et ta on riigi poolt. Kui Kroonika või Eesti Päevaleht esindavad eri huve, siis rahvusringhääling on riiklik asutus, nagu ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, keeleinspektsioon ja maksuamet. Ta on üks osa riigist ja selles mõttes on seal lubamatud mõningad sellised ajakirjanduslikud vabadused, mis on loogilised igal pool mujal,” hindas ta.

„Härra Gräzin on palunud panna päevakorda punkti „ERR-i neutraalsus ja toon”. Lähtuvalt ringhäälinguseadusest on nõukogu liikmel õigus päevakorrapunkte esitada ja nõukogu neid ka arutab,” kinnitas ka ERR-i nõukogu esimees Agu Uudelepp. Nõukogu järgmine istung toimub detsembri teises pooles. Küsimuse sisulist poolt Uudelepp ei kommenteerinud, kuid viitas, et probleemipüstituses pole midagi ebatavalist. „ERR-i neutraalsuse ja tooni aruteludes pole midagi erakordset, näiteks esitab eetikanõunik kaks korda aastas oma sellekohase ülevaate, järgmine peakski olema detsembris,” lisas ta.

ERR-i juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul polnud ta veel Gräzini probleemipüstitusega kursis ja seega teema kohta midagi sisulist öelda ei saanud.



HINNANG

ERR-i eetikanõunik: sõnad „sigadus” ja „värdjas” sobivad rahvusringhäälingu eetrisse, kõik sõltub kontekstist

Rahvusringhäälingu eetikanõuniku Tarmu Tammerki sõnul võib ERR-i nõukogu üldist ajakirjanduslikku käsitluslaadi arutada, kuid terminid peavad õiged olema. „Tuleb parandada Gräzini toodud definitsiooni: ERR ei ole riiklik organisatsioon, vaid avalik-õiguslik meediaorganisatsioon. Vahe on selles, et avalik-õiguslikku meediat rahastab küll riik, aga ajakirjanduslik sisu peab olema sõltumatu. Kui ERR oleks riigiasutus, siis jah, võiks eeldada riiklikke käsulaudu sobiliku tonaalsuse osas,” selgitas Tammerk.

„Kuni kriitikas ei tooda välja konkreetset uudislugu, seni tuleb sellised etteheited tagasi lükata kui eksitavad. Uudiste stilistika on ERR-is hästi paigas. On tõenäoline, et näiteks ajakirjanike vestlussaates on aga sellist fraasi kasutatud. Ent see on teistsugune formaat, kus on suurem stiililine vabadus. Sõnad „sigadus” ja „värdjas” sobivad ERR-i, kõik sõltub kontekstist,” selgitas ta. „Arvan, et ERR on olnud viimase aja kuumade poliitikateemade kajastamisel neutraalne ja tasakaalukas. Kui on aga konkreetseid näiteid, siis neid peab alati arutama.”

ERR-i nõukokku kuulub kaheksa inimest: nõukogu esimees on Agu Uudelepp, liikmeteks on Priit Toobal, Igor Gräzin, Priit Sibul, Mart Luik, Paavo Nõgene, Rain Tamm ja Jaak Allik.