Foto: RAUNO VOLMAR

Ehkki fond on alles paberil ning pole saanud valitsuse heakskiitugi, jaotatakse telgitagustes poliitikute ja ärieliidi vahel juba fondijuhtide kohti.

Suure tõenäosusega kujuneb Arengufondi juhtimine sama politiseerituks kui Tallinna Sadama või Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhtimine. Raha kavatsetakse fondi võtta riigi stabilisatsioonireservist.

Jagatakse kokkuleppel

Arengufondi seaduse eelnõu kohaselt luuakse Eesti Arengufondi nimeline avalik-õiguslik isik, mida hakkab juhtima kolmeliikmeline juhatus ja seitsmeliikmeline nõukogu. Nõukogus on eelnõu järgi kohad "reserveeritud" juba majandusminister Edgar Savisaarele, rahandusminister Aivar Sõerdile ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhile. EAS-il käib hetkel juhikonkurss, kus kandideerib teiste hulgas ka majandusministeeriumi nõunik Oleg Harlamov.

Ülejäänud neli nõukogu liiget kinnitab riigikogu majanduskomisjoni ettepanekul. Majanduskomisjoni esimehe Mart Opmanni sõnul jagatakse need kohad erakondadevaheliste kokkulepete tulemusel.

Varasema plaani kohaselt oli Arengufondi juhtimine kavandatud kolmetasandiliseks: lisaks juhatusele ja nõukogule oli plaanis luua kuratoorium, kus oleksid saanud sõna sekka öelda näiteks tehnikaülikooli rektor Peep Sürje, Tartu ülikooli rektor Jaak Aaviksoo, teaduste akadeemia president Jüri Engelbrecht ja kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman.

Majandusministeeriumi andmetel muutusid plaanid seoses sellega, et nii suure töökoormusega inimesed ei saanud võtta endale sellist vastutust, mida eeldab nõukogu liikme koht.

Sõerd ütles eile kõigepealt, et ta ei pea rahandusministri nõukokku kuulumist õigeks, siis aga võttis sõnad tagasi. "Kuivõrd sellise suurusjärgu (500 miljonit krooni – toim) vahendite üle otsustamine on antud fondi pädevusse, siis on sellest tulenevalt rahandusministri kohalolek vajalik," ütles ta.

Lisaks nõukogule ja juhatusele saab Arengufond endale eelnõu järgi seitsmeliikmelise finantskomitee, mis hakkab andma fondi juhatusele investeerimisprojektide kohta soovitusi.

Majandusministeerium soovib kindlasti nii Arengufondi nõukogus kui ka finantskomitees näha ettevõtjaid.

Finantskomitee puhul on räägitud rahvusvaheliste ekspertide, näiteks riskikapitalist Steve Jürvetsoni ning Soome Sitra fondi nõukogu liikmete kaasamisest.

Opmann näeks finantskomitee ühe liikmena endist Hansapanga juhti Indrek Neivelti.

Neivelt ütles, et innovatsioon toimib valdkonniti, mistõttu on keeruline luua kompetentsi, mis tunneb paljusid valdkondi ja oskab otsuseid teha. "Poliitikaga ei ole Arengufondis midagi teha," ütles Neivelt.

Arengufondi eelnõu on detsembris valitsuses arutlusel ning jaanuaris jõuab eeldatavasti riigikogusse.

Arengufondist saab suur õnnetus

Joakim Helenius, investeerimispankur

On väga halb, kui poliitikud hakkavad hindama, kuidas erasektoris raha kasutada. Selle tulemus on poliitiline juhtimine, poliitiline surve, et investeerimisotsused oleksid "poliitiliselt korrektsed".

Eesti Arengufond ei saa Eesti Sitraks (analoogne fond Soomes – toim), sellest saab üks suur õnnetus, poliitiline jaotusmasin, maksumaksjate raha kulutamine.

Ja sellise asja sündi on kurb vaadata ajal, mil Eesti majandusel läheb tegelikult väga hästi.

Soomes on Sitra palju iseseisvam kui saab olema Eesti Arengufond. Soomes poleks see isegi mõeldav, et keegi realiseeriks Sitras oma poliitilisi huve. Eestis on tüüpiline, et riigiasutuste ja -firmade nõukogud on tugevalt politiseeritud.

Lisaks on Soome ja Eesti poliitikute suhtumises suur vahe. Asjad, mis Eestis toimuvad vaikselt, tekitaksid Soomes suure poliitilise skandaali. Soomes annavad nõukogu liikmetest poliitikud professionaalidest tegevjuhtkonnale alati suurema otsustusõiguse. Eestil on sinna veel pikk tee.