Tegemist on laste liikluskasvatuseks mõeldud filmiga, ütles TV3 programmidirektor Jüri Pihel Liiklusinspektor Krõpsu kohta.
Selle reissöör on Salong-teatri kunstiline juht Dajan Ahmet ning loos mängib hulk Salong-teatri ja lasteteatri Trumm näitlejaid. Suur kunst see ei ole, aga sümpaatne lugu ajal, kui lastele peaaegu midagi ei tehta, iseloomustas Pihel perefilmi, millel täispika mängufilmi mõõt 78 minutit.
Salong-teatri projektijuhi Kristo Kruusmani sõnul on tegemist lasteteatri Trumm samanimelise etendusega, mida esmakordselt mängiti 2. juunil 2000. Filmiks saamiseni kulus hulk aega, ent tänavu märtsis esilinastus see Kinomajas.
Filmi tegemine oli pikk ja keerukas, kuigi materjal võeti üles juba mõni suvi tagasi, ütles Kruusman. Siis jäi asi seisma, kuna polnud montaairaha ja midagi läks kaotsi. Tänavu talvel võttis Dajan uuesti asjad kokku telemängufilmile tehti uus montaa, tiitrid, heli, meenutas Kruusman.
Filmi finantseeris teater ise, Maanteeametiga, kes liiklusohutusega tegeleb, oli kokkulepe, et nad toetavad filmi pärast nägemist, ütles Kruusman.
Liiklusinspektor Krõps ei ole pretensioonikas film, selle eelarve oli 80 000 ümber, aga on tehtud vaimustuse ja initsiatiiviga. Lõbus, aval ja siiras, iseloomustab perefilmi selle toimetaja Kruusman.
Liiklusinspektor Krõps on lugu autojuht Antsust ja hajameelsest preili Matildest, kes ei tunne liikluseeskirju.
Inspektor Krõpsu mängib Tanel Bergmann, autojuht Antsu Dajan Ahmet, preili Matildet Triin Tüvi, röövel Peetrit Indrek Ojari, preili Elviiret Ines Aru, õnnetu autojuhi rolli teeb Tanel Padar. Filmi näidatakse sügisepoole veel korra.
Arvamus, et Valgevenes Eesti asjurina sai kõvasti pidutseda, tuleneb fotodest, millest suuremat osa on fototöötlusprogrammiga muudetud, ütles hiljuti skandaaliga ametist lahkunud endine Eesti asjur Valgevenes Harry Lahtein.
Varstu keskkooli klassivennad ning Tartu ülikooli vilistlased Marko Lehes ja Indrek Tulp plaanivad kuue aasta pärast tuua Euroopa turule koduse suguhaiguste määramise testi, mis oleks senistest testimisvõimalustest oluliselt diskreetsem ja kiirem.
Innsbrucki ülikooli teadlased on võtnud vaatluse alla mägikuurortidesse talispordirõõme nautima tulnud inimeste surmapõhjused, sest hämmastavalt suur hulk neist sureb südameinfarkti tagajärjel.
California ülikooli teadlased leidsid, et tahtmine teha trenni on tugevalt pärilik tunnus.
Väikesed merepõhja kinnituvad loomakesed aitavad teadlastel mõista kokkuvarisemisohus Lääne-Antarktise jääkilbi stabiilsust minevikus.
Ilmselt on kõik kogenud seda, et vanad inimesed kipuvad ühele inimesele sama lugu mitu korda rääkima.
Ilm täpsemalt